Väike roosa pilet paradiisi

  • 9. Raamat, mille krabad allahindluselt Ene Sepp “Väike roosa pilet paradiisi”. Ma haarasin selle raamatu poest kaasa puhtalt seetõttu, et raamatu kaas tundus nii kutsuv.

Kui nooruke Maarja võidab lotoga 30 miljonit eurot, ei suuda ta esialgu seda kuidagi uskuda ning varjab uudist ka oma elukaaslase eest. Kuna elukaaslasega on niigi suhted halvad, ei kavatsegi Maarja esialgu talle midagi rääkida. Ta võtab võidu välja ja palub anonüümsust ning siis pöördub advokaadi poole, kes aitaks tal edasi talitada. Nimelt on otsustanud Maarja üsna suure osa sellest summast heategevusele annetada, kuid kõike seda anonüümselt, et tema lähedased midagi ei teaks. Ta teab, et kui elukaaslane sellest kuuleks, nõuaks ta kogu summat kohe enda arvele, kuid ta ei taha seda teha. Ka oma vanemaid ei saa Maarja usaldada, kuna nad hoiavad alati mehe poolele ja arvaksid niisamuti, et Maarja ei suuda ise nii suurt summat hallata ning peaks selle koheselt pere peale loovutama. Maarja saab ootamatult tagasi ka oma kaotatud parima sõbranna ja mõneks ajaks saavutab elu hoopis mõnusamad värvid. Seda seniks, kuniks elukaaslane saab võidust haisu ninna ning hakkab Maarjat kõigest väest terroriseerima ning lõpuks avaldab ajakirjanduses ka Maarja nime ning pildi. Maarja elu läheb veelgi hullemaks, kui enne. Tema õnneks on tema selja taga aga sõbranna, kes annab endast kõik, et Maarja sellest jamast päästa.

Väga paljud on öeldud selle raamatu kohta seda, et peategelane ajab neid oma naiivsusega närvi. Mina üritasin aga ennast selle peategelase kingadesse panna ja saan temast märksa rohkem aru. Jah, ta tõesti oligi väga naiivne aga samas oli ta ka nooruke ning aastaid kannatanud vaimse vägivalla all. Seda nii oma perekonna, kui ka elukaaslase poolt. Kui inimesele pidevalt sisestada, kui tühine inimene ta on, siis lõpuks hakkab ta ise ka seda uskuma. Niigi oli ta piisavalt tark, et mitte kohe seda raha kahte lehte laiali loopida ja üritas palju arukamalt asju ajada. Jah, ma mõtlen ise ka, et oi kuidas ostaks endale kohe seda ja teist ja kolmandat, kuid tegelikult olekski targem just madalat profiili hoida, mida peategelasest naiivitar ka tegi. Tal oli tekkinud väga halb sõltuvussuhe oma elukaaslasega ja see hoidis teda kahjuks liiga palju ohjes. Raske on sellisest olukorrast ise välja tulla.

Minu jaoks oli raamatu lõpp aga täielik pomm. Ma ootasin hoopis teistsugust lõppu, hoidsin vahepeal juba pöidlaid, et Maarja saab oma mõnusa ja rahumeelse elu, kuniks see vana tropp tema isiku ajakirjandusele paljastas. Seega lõpp tuli minu jaoks niivõrd ootamatult ning muutis raamatu minu jaoks kordi paremaks. Kuigi see meeldis oma olemuselt mulle juba enne väga, siis lõpp oli lihtsalt täpiks i peal.

Lihtsalt suurepäraselt kirja pandud raamat. Innustas mind takka ka teisi Ene raamatuid lugema.