Peidus su silme all

6. 2019. aastal ilmuv debüütteos
– Caroline Louise Walker “Peidus su silme all”

Dr Robert Hart on just kuulutatud aasta aukodanikuks. Tal on imeline naine ja täiskasvanud poeg, kelle parim sõber neid oma külaskäiguga austab. Esmapilgul tundub kõik ilus, kuid üsna pea hakkab kogu rahulik elu koost lagunema. Keegi sureb, keegi valetab, keegi petab, keegi kasutab oma positsiooni ära, keegi hakkab manipuleerima ja välja pressima..


Ma olen selle raamatu suhtes väga kahtleval seisukohal. Iseenesest ei olnud raamat halb. Aga ma ei leidnud vist mitte ühtegi meeldivat tegelaskuju, eriti vastumeelsed olid nii Robert, kui Jonah. Valelikud ära hellitatud rikkurid. Raamatu puhul häiris mind lünklik tekst. Lugesin küll toimetamata eelkoopiat aga ma ei usu, et lauseehitus muudaks fakti, kuidas ühel hetkel sõidetakse autoga ja järgmise lause ajal kaisutatakse naisega juba toas. Muidugi see pidev alkoholijoobes sõitmine ajas ka harja punaseks, mis eeskuju see küll annab.

Roberti suhtumine, kui ta kahtlustab oma naist petmises, tundub ikka väga üle võlli. Selle asemel, et otse asja kallale asuda, otsustab tema lihtsalt ümber palava pudru käia ja asjad veel keerulisemaks muuta. Selle asemel, et politsei vastu aus olla, keerab ta ennast veel rohkem valedevõrku ja mässib sinna võrku ka enda teised lähedased. Terve pere valetas ja vassis üksteisele nii kuis jaksas. Kuidas sellises peres üldse kedagi usaldama peaks? Ka Nickile tehtud “tervisekontroll” oli kummaline, sest reaalselt ta suurt midagi seal ju peale vereproovi ja kurgu vaatamise ei teinud. Tundus hoopis sadistliku mõnu noore kuti piinamisest. Annaks jumal, et arstid muidu sellised ei oleks, päris nõme oleks sellist perearsti omada.

Reklaami järgi ootasin midagi palju enamat. Tõsist ajudega manipuleerivat põnevikku, mis korralikult läbi raputab. Tegelikkuses oli tegemist küll põnevikuga aga kulges üsna rahulikult ja raputamist ei tulnud kusagil. Ilmselt tõstis mu ootused kõrgele see, et eelmise aasta suve lugemiselamus oli tõesti tõeline ELAMUS. Lugemist aga ei kahtse ja goodreadsis sai 4 tähte.

Suur aitäh Helios kirjastusele selle väikese üllatuse eest igaljuhul!

Korter

Ühest kalamaja korterist leitakse vanni uppunud tüdruk. Kirja läheb õnnetusjuhtumina, kuid uurijat jääb asi siiski kummitama. Korteri omanik saab aga võimaluse korteri taas välja üürida ning sinna asub elama järjekordne noor tütarlaps. Neiu on õnnelik, et sai nii mõnusa korteri nii soodsalt kätte. Lisaks muudab elu ilusamaks uue silmarõõmu leidmine. Ainus mis tüdruku elu varjutama hakkab on kellegi salapärase kohalolu tunnetamine. Korteris on tihti imelikud lõhnad ja toimuvad imelikud asjad. Asi ei muutu paremaks, kui Lindi kuuleb naabrinaiselt eelmise üürniku õnnetust lõpust, hakka või kummitusi uskuma. Asi läheb aga karmiks, kui Lindi silmarõõm julmalt auto alla aetakse ja sureb. Ka tüdruku enda elu on lõpuks ohus.

Lihtsakoeline ja eestimaine kriminull. Veidi ebausutav, kuid ehtsust lisavad teada-tuntud kohad. Lugeda oli igaljuhul ladus ja film hakkas silme ees jooksma küll. Kui võrrelda Monika sulest tulnud raamatuga “Hunt lambanahas”, siis antud raamat oli minu silmis muidugi märksa parem ja ehtsam. Hea meelega haaran pihku ka edaspidi tema raamatuid, täitsa mõnus ajaviitekirjandus.

Hunt lambanahas

Nutika raamatukoguhoidja väljakutse: Selle raamatu kaanel oli hunt! Eesti rahvusloom hunt. Aga ma ei tea, millest see raamat rääkis. Võibolla huntidest? Aga äkki oli see kaanehunt seal lihtsalt niisama, ilu pärast…

Esialgu jooksis peast läbi mõte, et ehk sobib siia Valgekihv. Kui aga soovitusi vaatasin, jäi pilk pidama Monika Rahuoja-Vidman teosel “Hunt lambanahas”. Teadsin, et olen seda meie raamatukogus näinud ja kuna omasid tuleks ikka toetada, haarasingi selle raamatu järgmisel korral raamatukogust kaasa.

Filip sai ootamatult kaela süüdistuse, nagu ta oleks oma elukaaslase pool aastat varem vägistanud. Kui ta süüdistuse alt vabastatakse ning kongist välja pääseb, läheb ta elu edasi ilma Annikata. Pool aastat hiljem saab ta ootamatult teada, et tema eks Annika läks juba kuid tagasi Kreetal jäljetult kaduma. Ta kutsub appi tuttava eradetektiivi ning põrutab Kreetale naise jälgi ajama. Ta ei oska uneski näha, mis teda seal aga ees ootab.

Iseenesest üsna kerge ja põnev lugemine, kuigi minu jaoks jäi lõpp väga poolikuks ja nii mõnegi koha oleks võinud pikemalt välja kirjutada. Ja vigu nagu sigu, teatud asjad torkavad kohe eriti silma. Näiteks kelleGIGA on viga, mida esineb nii palju igal pool ja mida raamatus siiski olla ei tohiks. Ajaviitekirjandusega on tegemist aga siiski toreda teosega ning päris maha visatud ajaks ma seda ka ei nimetaks. Kreeta kirjeldused meeldisid väga ning põneviku elemente oli sisse toodud väga mitmeid. Tahaks aga loota, et selliseid hullumeelseid naisi nii palju ka ilmas ei ole, nagu raamatus välja oli toodud. Peab ikka väga katkine inimene olema, et suurest vihast teisele valesüüdistusi kaela hakata loopima.