Shetlandi sari (3 ja 4)

Shetlandi sarjas on praeguseks ilmunud 4 raamatut. 2 esimest osa lugesin eelmisel aastal läbi, kahe viimase juurde jõudsin alles nüüd mai kuus. Tegevus toimub Shetlandi erinevatel saartel ja see saarte maagia on just see, mis raamatutele palju juurde annab.

Ann Cleeves “Punased luud” räägib taaskord loo ühest väikesest Shetlandi saarest. Pealtnäha kohutava õnnetuse tagajärjel sureb üksik vanem naisterahvas. Asja kutsutakse uurima Jimmy Perez, kes hakkab varsti kahtlustama, et tegemist võib siiski olla mõrva, mitte õnnetusega. Kui aga mõnda aega hiljem leiab aset veel üks julm mõrv, peab Jimmy kiirustama, et mõrvar õigeaegselt tabada.

Nagu väikeses kohas ikka, leidub ka seal inimestel kappidest luukeresid ning kadedus on nii mõnelgi juhul edasi viiv jõud.

Shetlandi sari kulgeb esialgu palju rahulikumalt, kui enamus teised krimilood. Küll aga saabub lõpus see tõeline põnevus, mis ei lase raamatut kuidagi käest enam panna. Tõeline kurjategija selgub alles raamatu lõpus, seega püsib põnevus üleval lõpuni. See on iga selle sarja osaga nii olnud. Vürtsi lisab omalt poolt peategelaste omavaheline suhtlus ja kodune elu. Sest lisaks soovile kurjategija õigel ajal tabada, soovin südamest kordaminekuid ka uurijale endale.

Sinine välk viib meid aga tillukesele Fairi saarele, kust Jimmy Perez ise pärit on. Äsja kihlununa sõidavad nad kaaslasega Jimmy vanematele külla nende kihlust tähistama. Ilm läheb aga tormiseks ning nad jäävad paariks päevaks saarele vangi. Nagu needus, leiab seal aset ka mõrv ning kuna suuremalt saarelt politsei tormi tõttu kohale tulla ei saa, peab Jimmy üksi kogu uurimise enda peale võtma, kuniks torm vaibub. Kuna mõrv toimus linnuvaatlusjaamas öisel ajal ning maja uksed olid lukus, on kahtlusalune keegi majast seest. Asi läheb pingeliseks ja üksteise süüdistamine ja solvamine muutub tavaliseks. Asi läheb veel hullemaks, kui enne politsei saarele saabumist mõrvatakse ka linnuvaatlusjaama kokk julmalt. Taaskord algab võidukäik ajaga, sest julm mõrvar ei halasta.

Kui tavaliselt ma krimilugude peale pisaraid ei vala, siis selle raamatu lõpp pani mind küll korralikult nutma. Ootasin hoopis teistsugust lõppu ja see lõi mu lausa pikali. Tasa ja targu kulgev lugu, kahtlustad vahepeal üht ja vahepeal teist. Ja siis pauhhh üks sündmus ajab teist taga ja kulmineerub tragöödiaga. See oli ilmselgelt Shentlandi sarja raamatutest senimaani parim osa.