Peategelane Olle on noor mees, kelle arvates peab kõik õiglane olema. Seega kui tema ukse taha ilmub hirmunud naabritüdruk, ei kõhkle ta hetkegi ning palub tütarlapse tuppa ning pakub talle öömaja. Ka tütarlapse ema joomakaaslasele ei karda ta kohta kätte näidata, kui too tüdrukule kallale kipub. Koos saadetakse härra hoopis trellide taha. Kuna Olle jaoks peab kõik korras olema ka tööl ning ta on juhtumisi ka töökeskkonnavolinik, satub ta pahuksisse oma ülemustega ning tema elu tehakse raskeks. Vähemalt hirmunud tütarlapsest on tasapisi saanud talle tore kaaslane, kes teda raskel ajal nõu ja jõuga toetab.
Olle on otsene järg raamatule “Mate Hari”, kuigi neid annab vabalt ka eraldi lugeda. Raamatu keskmes on üsna tavalised igapäevased probleemid, millega inimesed peavad ikka rinda pistma. Vägivaldsed ja joomased tropid, hirmunud noored tütarlapsed, üle laipade minevad ülemused, kelle arvates peab kõik nende näpuvibutuse järgi käima.. Ja nagu ikka, kui üritad õigesti käituda, saad vastu pead. Ehk ükski heategu ei jää karistuseta ja alati tuleb leida selline töökoht, kus maailmapilt ühtib ülemuse omaga. Veelgi parem, kui ülemuseks on tõeline juht, mitte boss. (Juht juhib, boss vaid käsutab). Jüri raamatud on kõik sellised mõnusad ja kodumaised ning keskenduvadki igapäevastele probleemidele, mitte ei räägi ilusaid muinasjutte.
Kui rääkida aga kaanepildist siis mind kohutavalt häirib see kohvirõngas seal peal. Ma ise üritan raamatuid alati hästi hoida ja see rõngas riivab meeletult silma, kuigi on tegelikult vaid pilt. Teistpidi võttes tõmbabki raamat sellega ehk tähelepanu rohkem.
Raamatud ja kohv 