James Krüssi “Timm Thaler ehk müüdud naer” on ilmselgelt enamuste jaoks tuttav teos. Vähemalt kuulnud on sellest küll enamus, isegi kui lugenud ei ole. Minul oli see ka siiamaani lugemata aga parandasin oma vea.
Timm Thaler on vallatu naeruga poiss, kes kaotab varases nooruses juba mõlemad vanemad ning on sunnitud jääma elama oma võõrasema ja tema pojaga. Elu ei hellita teda ja mida suuremaks Timm saab, seda keerulisemaks tema elu läheb. Kuna isaga oli neil tavaks käia vabal päeval kahekesi hipodroomil kihla vedamas, jätkas Timm seal käimist ka peale isa surma. Ühel päeval kohtab ta seal aga salapärast ruudulises ülikonnas härrasmeest, kes pakub talle võimalust iga kihlvedu võita, vastutasuks peab tema aga oma naeru härrale loovutama. Ühel hetkel saab aga Timm aru, et naerul on palju suurem väärtus, kui kogu maailma varal kokku, seega üritab ta selle maksku mis maksab tagasi saada.
Ma saan väga hästi aru, miks see raamat nii paljudele meeldib ning miks sellest aastaid hiljem veel filme ja etendusi tehakse. Tegemist on tõepoolest ühe suurepärase teosega, mis sobib lugemiseks nii lastele, kui ka täiskasvanutele. Õppida on sealt kõigil midagi. Timmi võõrasema on pesuehtne muinasjutu võõrasema, kes on ahne, kade ning eelistab oma poega igas olukorras. Kuigi eks päriseluski juhtu seda kahjuks üsna tihti, et võõrasema või võõrasisa ei suuda last omaks võtta ja hoida. Raamat on küll kurva alatooniga aga õnneks lõppeb siiski hästi.
Raamatud ja kohv 