Imeuhmer

10. Raamat, mida pidid koolis kohustusliku kirjandusena lugema, aga mille sisust ei mäleta sa enam õhkagi (või mäletad väga halvasti)
Selle teema alla plaanisin kohe lugeda Jaak Sarapuu “Imeuhmer”. See oli mul riiulis juba tükk aega ootel, sain selle Keskraamatukogu raamatulaadalt ja ostsin nostalgia pärast. Ma mäletan, et ma pidin seda lugema ja see ei meeldinud mulle üldsegi. Aga sisust ei mäletanud mitte sõnagi. Sobib üsna ideaalselt.

Imeuhmer räägib Urust, kes seikleb nooremal rauaajal oma sõpradega mööda Eestimaad ning mujalgi. Uru kohtub Mehisega “Püha tamme” juures ning viimane peab teda Püha tamme saadetud abiliseks ning hakkab Urut Tammepoisiks hüüdma. Nad lähevad koos seiklema, et üles leida Imeuhmer, sest vaid sellisel juhul saab Mehine oma armastatud tütarlapse kätt paluda. Rändurid seiklevad mööda Eestimaad. Kohtuvad paljude inimestega, aitavad töid teha ja saavad selle eest peavarju ja söögipoolist. Saaremaalt saavad poisid tänu mereröövlitele endale veel liitlaseks Meeli ning koos jätkavad nad rasket teed, et lõpuks ringiga taas koju tagasi jõuda.

Ma asusin seda lugema üsna skeptiliselt, sest koolis mulle see kohe üldse ei meeldinud. Suureks üllatuseks oli mulle aga see, et praegu meeldis see raamat mulle väga. Palju toredaid ajaloolisi kirjeldusi. Saab teada, kuidas erinevates piirkondades olid erinevad kombed ja harjumused. Saab teada, milliseid erinevaid uskumusi vanasti oli ning kuidas ja mis põhjusel erinevaid ohvreid toodi. Raamat ongi mõeldud tegelikult kerge ajalootunnina ja praegusel hetkel hindan ma seda kirjatükki väga. Paraku koolis olin ma selle jaoks ilmselt veel pisut noor. Kasvõi selleks, et mõista korralikult kõike selle sisust ja mõista, miks raamat sedasi lõppes. Kellel võimalus, soovitan seda teistelgi lugeda. Hea meeleks loeksin praegu ka teised osad Uru seiklustest ära.

Raamatus oli ka üks tore mäng välja toodud, panen selle siia kirja.
Laevamäng: Lapsed istusid murul, hoides üksteisest kinni ja moodustasid niiviisi “laeva”. Kaks poissi, kepid käes, mängisid laevakuningaid. Lapsed õõtsutasid end mõlemale poole, otsekui oleksid nad merel, ja laulsid:
Laevakuning, poisikene,
tule sa laeva ostema,
ostema ja kauplema!
Kas sul jõudu laeva osta?

Poisid katsusid mõnda last lahti tõmmata; kui ei saanud, siis lauldi:
Laevakuning, poisikene,
sul pole jõudu laeva osta!

Mäng sai otsa, kui laevakuningad suutsid “laeva” koost lahti tõmmata.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s